Meie – Liivi, Piret, Ain ja Matti – korraldasime ennast neljasesse gruppi, et ühiselt maadelda suhtekorralduse kodutööga. Töö oli huvitav, juba sellepärast, et meie uurimisobjekt kiirgas igast otsast positiivsust ja mõnevõrra ka seikluslikkust. Sellepärast jagame oma töö tulemust rõõmuga ka võimalike lugejatega. Ja veel, oluline info! Sellest koos tegutsemisest ja vahvast objektist eraldus nii palju soojust, et isegi talvine lumekiht sulas ära. Seega, aitäh meile teie kõigi poolt ja huvitavat lugemist!
Kuidas meediasse hõikad, nõnda meedia vastu kajab. Ülevaade OÜ Looduskiri identiteedist ja suhtekorraldusest
Antud töö eesmärgiks oli analüüsida mõne organisatsiooni või avaliku elu tegelase digitaalset identiteeti suhtekorralduslikust vaatepunktist. Meie väike, aga usin töögrupp valis analüüsitavaks osaühingu Looduskiri eesotsas selle juhi Jaan Riisiga ning keskendusime selle organisatsiooni kolmele peamisele väljundile - Looduse Omnibuss, Looduse Aasta Foto ja iganädalased loodusõhtud hea muusika ja pildilise programmiga Rahvusraamatukogus.
Organisatsiooni identiteet
Mis on organisatsiooni identiteet? Selle mõiste selgitamisel toetuvad töö autorid peamiselt Aune Pasti raamatule “Mainekujundus ettevõtluses ja poliitikas” (Past, 2007) ning Kaie Kotovi artiklile “Identiteedid ja enesekirjeldus“, mis esitab Juri Lotmani kultuurisemiootikast lähtuva identiteedikäsitluse (Kotov, 2005). Uurime lähemalt. Kotovi artiklist leiab huvitava selgituse identiteedi mõistele – “enesenimetamise agressioon”. Saame teada, et identiteediprotsess ja enesekirjeldus on kui identiteediloome vastandlikud poolused. Selgub, et identiteet on dünaamiline, muutuv, konstrueeritav. Selgub, et organisatsioonil võib olla palju identiteete – tegelik, kommunikeeritud, tajutud, soovitud identiteet. Et identiteete võib olla palju, selles on ühel meelel nii Past kui Kotov.
Identiteet on “see, mis on päriselt” ehk peegeldab tegelikkust, organisatsiooni põhiolemust. Identiteet on seotud organisatsiooni eneseesitlusega ning sellega, mis on organisatsiooni olulised jooned. Organisatsiooni identiteet muutub imagoks läbi kommunikatsiooni, aga selleks on vaja identiteet kõigepealt sõnastada. Antud töö kontekstis on arvatavasti kõige olulisemad kommunikeeritud ja tajutud identiteet ehk siis need omadused, mis mõjutavad avaliku imago teket. Kui avalik imago on kehvem kui tegelikkus, on kommunikatsioon viletsalt korraldatud, kui aga imago on parem kui tegelikkus, lõhnab lugu pettuse järele.
Eduka organisatsiooni imago näitab avatud, keskkonda ja inimesi arvestavat organisatsiooni ning avalikkuse toetust omavat juhti. Tähtis on, et tehakse seda, mis lubatud. Toetajad ja positiivne maine avalikkuses aitavad kaasa eesmärkide saavutamisele. Kui Bouldingu imagoteooria väidab, et imago loojad ei ole mitte turundusspetsialistid, vaid sihtgrupid (Past, 2007), siis meie loos tundub see teooria paika pidavat, sest meie analüüsitaval organisatsioonil ei olegi turundusspetsialisti – küll aga on sihtgrupid ja positiivne avalik imago, mille tekkes needsamad sihtgrupid osalised on. Peale selle ühendab osaühingu Looduskiri kõiki tegemisi läbiv lugu – looduse lugu.
Organisatsioonikultuuri ideoloogiate neljase jaotuse järgi näib tegu olevat isikule orienteeritud organisatsiooniga, mis on mõeldud oma liikmete huvide rahuldamiseks. Antud juhul siis on keskmes Jaan Riis, kes soovib käia looduses koos paikkonda hästi tundvate inimestega ning on nõus suurema seltskonna kaasa võtma, et head asja saaks nautida ka teised inimesed.
Tegelik identiteet
OÜ Looduskiri on registreeritud 28.01.1998 ja pakub ettevõtte ankeedi järgi reisiteenuseid ja kirjastamist. Maksuameti liigituse (EMTAK) koodi järgi on tegemist huviklubide tegevusega. Kõige täpsemalt oskab oma tegevuse erinevatel aladel kokku võtta Jaan Riis ise: “Loodus on klubi. Loodus on lugu. Looduse klubi on avatud seltskondlik ettevõtmine kõigile loodushuvilistele. Meie üritusi muudavad sisukateks inimesed, kes oskavad jutustada looduse lugu. Kui teil on huvi looduse vastu, kutsume teid endaga kaasa.” Vaatame siis pisut lähemalt, kuhu meid kaasa kutsutakse.
Kirjastamine
Esialgu oli põhitegevuseks kirjastamine, OÜ Looduskiri andis aastatel 1997-2001 välja ajakirja Loodus. Hiljem anti kaubamärgi Loodus kasutamise õigus MTÜ-le Loodusajakiri, mille liikmeskonda kuulub ka OÜ Looduskiri. Praeguseks on ajakirjast Loodus saanud ajakiri Loodusesõber. OÜ Looduskiri kirjastab Eestis välja antavat Loodusfoto aastaraamatut, 18.aprillil 2010 esitleti Loodusfoto aastaraamatut 2009/2010. Need fotoalbumid koondavad Looduse Aasta Foto konkursi parimaid pilte alates aastast 2001.
Loodusfoto aastaraamatud 2001-2010
Loodusõhtud
2000. aastal lisandus ajakirjandustegevuse kõrval loodusõhtute korraldamine. Loodusõhtud toimuvad igal esmaspäeval oktoobrist aprillini, kodulehel on võimalik uurida loodusõhtute ajalugu tagasi 2003a oktoobrini. Esinevad väga head loodusetundjad ja –populariseerijad koos väga heade muusikutega.
Fotokonkurss
Päris alguses oli Aasta Loodusfoto 1998, esimene suur loodusfotokonkurss, kus osales üle 100 autori. Žürii esimeheks oli Rein Maran. 18. aprillil sai joone alla Looduse Aasta Foto 2010, kus osales 1400 autorit rohkem kui 11 000 fotoga – pisut vähem kui möödunud aastal. Žürii esimeheks oli taas Rein Maran, nagu ka kõigil vahepealsetel Looduse Aasta Foto konkurssidel. Žüriisse on algusest peale kuulunud foto- ja filmiinimesed ja kunstnikud, mitmel aastal on žürii olnud rahvusvaheline. Konkursi parimaid pilte on mitmel aastal näidatud ka väljaspool Eestit, möödunud aasta auhinnatud pildid on praegu näiteks vaadata Kuusamos. Alati on konkursi lõpuüritus olnud võimas, põhjaliku pildiprogrammiga, väga hea muusikaga ning suurepäraste õhtujuhtidega.
Tantsivad Hundid aastatest 2005, 2006 ja 2010
Reisiteenused või huviklubi?
Ehk kõige tuntum tegevusvaldkond on Looduse Omnibuss, mis sõidab alates oktoobrist 2001 peamiselt loodusesse ning lisab kaunite paikade külastamisele kultuuriloolise tausta ja mõnikord ka muusika. Retkedel on juhendajateks paiga ja teema parimad tundjad, looduskaitsjad, loodusteadlased ja kultuuriinimesed. Koostööpartnereiks on paljud looduskaitseorganisatsioonid, teadusasutused, looduskaitsealad. Oluliseks peetakse lisaks looduse tutvustamisele kinnistada läbi tegevuste ka looduskaitse põhimõtteid. Jaan Riis eestvedajana, sõbrad-retkejuhid ja koostööpartnerite esindajad, omnibussiga sõitjad – ühisosaks on soov käia looduses, näha, kogeda ja saada rohkem teada ning seda kõike mõnusas ja vabas seltskonnas.
Looduse Omnibussi eesmärk on muuta looduses käimine ja looduse tundmaõppimine elulaadi loomulikuks osaks, nagu seda on teatris, kontsertidel ja kunstinäitustel käimine. Looduse Omnibuss on võtnud endale ülesandeks lisaks loodusretkede korraldamisele ka meedia kaudu teatada, mida-millal-kus on põnev looduses tähele panna (www.looduseomnibuss.ee).
Praeguseks on sõite tehtud juba üle tuhande, 1000. sõit oli 27. detsembril 2009. Jaan Riis oma kaaskonnaga on ratastel keskeltläbi sajal päeval aastas ja välja sõidetakse alati, isegi pooltühja bussiga, mõnikord lausa mitme lisabussiga põhimõttel, et maha ei jää keegi. Sellekevadist suurvett Soomaal sõitis korraga vaatama ja kanuuga katsuma seitse bussitäit “omnibuslasi”. Alati läheb kõik nii, nagu algselt lubatud, isegi läbi näilise kaose ja määramatuse, mis lisab Omnibussi reisidele pisut salapära. Tõsi, mõnikord toimub rohkem kui lubatud ja kauem kui lubatud, seega väga tõsiselt ei maksa võtta ka retkedelt tagasijõudmise kellaaegu. Oma tegutsemisaastate jooksul on Omnibuss sattunud ka piiri taha, kõige sagedamini Soome Kuusamo kanti, kus elab ja tegutseb Soome tuntuim loodusfotograaf Hannu Hautala, kes on juhtumisi Jaan Riisi hea sõber.
Looduse Omnibuss teel Mukri rabast Pidapa liivaseljandikele 22. oktoobril 2006a
Kommunikeeritud identiteet
Info Jaan Riisi ja OÜ Looduskiri ettevõtmistest jõuab paljude kanalite – kirjutav meedia, Interneti suhtlusportaalid, koduleht, list, loodusõhtute ülekanded Internetis, televisioon, raadio - kaudu sihtgruppideni.
OÜ Looduskiri virtuaalne kodu
Looduse Omnibussi koduleht on väga informatiivne, sealt saab kogu informatsiooni, mis puudutab Looduse Omnibussi tegemisi. Uue kujundusega leht on saadaval möödunud sügisest, kuid sealsamas on link ka vanemale versioonile, kus leidub huvitavat materjali. Võime lugeda, et “kodulehekülg on oma olemuselt uudistetulp, mis jagab huvilistele infot OÜ Looduskirjaga seotud ettevõtmiste kohta – Looduse Omnibuss, Loodusõhtud Rahvusraamatukogus, loodusfotokonkurss “Looduse Aasta Foto” jne.” (http://vana.looduseomnibuss.ee/?page=24) Võrreldes vana lehega on sisu endine – reisiinfo, fotovõistluse info, loodusõhtute info, head soovitused väärt üritustele, mida ei korralda OÜ Looduskiri. Uus leht on rohkem liigendatud, lisandunud on näiteks moodne vidin – veebikaamera, mis võimaldab piiluda Käsmu meremuuseumi taha. Mis on OÜ Looduskirjal pistmist selle muuseumiga? Sellele leiame vastuse lehe vasakust alanurgast – tegu on ühega Looduse Omnibussi “sõber-organisatsioonidest” ja kaamera annab juba varakult teada, et tulemas on (Looduse Omnibussi toel) Viru Folk.
Lähtudes põhimõttest – “ütle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes oled sa ise” – saame jällegi väita, et tegu on organisatsiooniga, kus on olulisteks väärtusteks loodus, selle kaitse, loodusajakirjandus nii paberil kui Internetis, kultuurilugu, teadus ja muusika.
OÜ Looduskiri kajastused blogimaailmas
Osaühingul endal blogi pole, kuid blogija Margus on Looduse Omnibussi suur toetaja, ta osaleb peaaegu igal üritusel. Selle blogi abil saab Omnibussi sõitudest ja loodusõhtutest üsna põhjaliku, ehkki mõnevõrra emotsioonitu “käisin-nägin-tegin” tüüpi pildi. Margusele meeldib ka korvpall, kuid kui kattuvad kaks üritust, siis valib ta Looduse Omnibussi ürituse (http://blog.ee/margus/category/looduse-omnibussi-matk/).
Näide aastast 2007. Alar Tasa on Vaivara valla blogis kirjutanud, et veebruaris oli Sinimägedesse soovijaid rekordarv, üritusel osales 140 inimest Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Inimestele jäi kena mälestus, eriti tore oli, et üritusel oli nii palju noori ja peredega inimesi
(http://blog.vaivaravald.ee/2007/02/looduse-omnibuss-loi-sinimagedes-loodusesoprade-rekordi/).
Aasta 2005. Härra või proua Trillian kirjeldab oma retke Alam-Pedjale. Kirjeldus Omnibussi retkede omapärast: Kõigepealt ei mahtunud me omnibussi ära, sest oli ilus ilm ja tavapäraste viimasel-hetkel-alt-ära-hüppajate asemel oli terve hunnik viimasel-hetkel-peale-hüppajaid ehk me pidime põrandal istuma, sest kõik kohad olid ootamatu kiirusega hõivatud kas inimeste või broneerivate kottide näol. (http://www.reisijutud.com/node/1466).
Aasta 2003. Härra Kaido Einama kirjeldab oma retke Soontagale, kus veedeti üks tore ja lõbus päev ning õhtu päädis Jää-ääre kontserdiga. Autori arvates on iga kord lõppenud üritus kontserdiga: Viimasel ajal on loodus ja muusika koos käinud – tehakse ekskursioon huvitavasse paika ja kohapeal annavad tuntud muusikud kontserdi. Seekord aga ootab bussisõitjaid terve folgipidu asustamata soosaarel. (http://www.reisijutud.com/node/894)
TheaIren meenutab 2002. Aasta talvist reisi Lõuna-Eestisse, kuidas ta algul kahtlusega mõtles minna, kuid reisi kulgedes jäi väga rahule. “Maalehe” vahel olevast lisalehest “Roheline Värav” leidsin pisikese teate, et omnibuss pidavat linnarahva nädalavahetusel looduse rüppe viima. Tundub, et asja võlu on selles, et alati on seltsis pillimehed, ööbimine, laulmine ja vapustavalt ilus loodus. Aimasime juba, et nad on Sensatsioonilise Tartu Kevadbändiga (edaspidi STKB)seotud. Lõbus näide sellest, kuidas levib info Omnibussi sõitudest: Enne Tartut ärkas Vana Kartul (bändi solist) ja hakkas oma fännidele helistama ning kõvasti looduse omnibussi reklaamima lubades kõigile kauneid mägesid ja orgusid, kuuskesid ja kaskesid, talusid ja kaevusid ja muidugi kontserti. Selle tulemusena lisandus poolel teel veel reisijaid. Hoolimata tagasiteel ilmnenud probleemist bussiga lahenes kõik, nagu Omnibussi probleemid alati lahenevad – nagu imeväel: Ei õnnestunudki bussi enam käima saada ja meeskodanikud sagisid murelikult bussi ümber. Dispetsher kutsuti välja. Juba tundsime kuidas külm hakkas ligi tikkuma. Ja siis juhtus nn. jõuluime. Valga-Tartu-Tallinn Taisto liinibuss pidas kinni ja oli nõus matkaseltskonna oma niigi täis bussi peale võtma ja tasuta Tallinna viima . Kas säärast asja veel tänapäeval näha saab, võtab kõvasti kahtlema. Postituse autor jäi oma seiklusega väga rahule. (http://www.reisijutud.com/node/1607)
Suhtlusportaalidest võrgutatud
OÜ Looduskiri käib ajaga kaasas ning kasutab sotsiaalse meedia suhtlusvõrgustikke. Facebookis on Looduse Omnibussil oma leht, seda haldab sama IT-mees, kes kodulehega toimetab. Kirjelduseks – Looduse Omnibussi sõprade nurk. Grupi liikmed jagavad pilte ja muljeid reisidest, teevad ettepanekuid, avaldavad arvamust. Liikmeid on 553.
Foto Jaan Riisist Aivar Ruukeli sõprade albumist Facebookis
Orkuti Looduse Omnibussi kommuun ei ole OÜ Looduskiri poolt loodud, vaid retkeliste algatus. See kannab siiski sama mõtet, mis Omnibussi “ametlik ideoloogia”. Kommuuni kirjeldus: Looduse Omnibuss on buss, mis vurab mööda Eestimaad, viies meid avastama lihtsat ja geniaalset ehk meie looduse ainulaadsust ning kultuurilis- ajalooliselt põnevaid paiku. Looduse Omnibuss on veel rohkematki – see koondab inimesi, kellele on kallid looduslähedane mõtlemine, loodussäästlikud eluviisid, lõputu avastamiserõõm. Ja kes kulutavad oma kingataldu põhiliselt Rahvusraamatukokku loodusõhtutele minnes:) Selles kommunis on 47 liiget ning on mõned seotud kommuunid – Livonians/Liivlased, Roheliste rattamatk, Matkaklubi, ELF, Tuksam, Kait Tamra, Marimetsa raba, Eesti mets ja metsasõbrad. Foorumist leiab üleskutse kirjeldada oma “kreisimaid reise”, mis juba isegi näitab, et Looduse Omnibuss pole kindlasti igav ja ettearvatav reisimisvõimalus. Näide Ruhnu-reisist läbi Holgeri kirjelduse: Ja boonusena seiklus – kunagi ei tea, kus või kelle kõrval satud istuma või kasvõi magamagi. Või kas üldse tagasi saad! Kui sellised üllatused ilmnevad, jääb reisikorraldaja Jaan alati uskumatult rahulikuks ning tema jaoks pole probleem üllatada mõnd oma sõpra 40 merehaige külalisega.
No aga Jaan Riis, hea mees – kõik kohad sõpru täis -, oli juba varakult Villu Veskiga asjad kokku rääkinud, nii et veetsime 2 tunnikest enne esimese praami väljumist tema kodus pikutades! ~40 inimest!!! Kaks ööd jäid küll suht magamata, kuid selle eest on nüüd, mida mäletada! (http://www.orkut.com/Main#Community?cmm=1579651)
Youtube’ist leiab samuti paar Looduse Omnibussiga seotud linki. Oluline koht fotovõistluste lõpuürituseks oli Tallinna Linnahall ning hüvastijätukontserdina enne linnahalli sulgemist toimus seal Omnibussi 1000. retke tähistamine koos Omnibussi sõprade ja Jaak Johansoni juubeliga (Kontserdi salvestus – http://www.youtube.com/watch?v=Pi81ORgkY5Q).
Looduse Omnibussi seltskond osales Teeme Ära kampaanias, video sellest 03.05.2008 ning Leegimehe tsitaat: „ Hooli loodusest, sest meile on ta olemasolu harjumus, aga meie lapsed tahavad seda ka!“ (http://www.youtube.com/watch?v=tpbGxAw3pQI). Omnibussi pildigaleriisid leiab nii Omnibussi enda kodulehelt kui mujalt, näiteks Soomaa retkede fotod on jõudnud Aivar Ruukeli abiga Flickr-isse, MySpace’i, Facebooki, Nagisse, Webshots’i.
Uudse ja omanäolise kajastusena on Rahvusraamatukogus toimuvad loodusõhtute otseülekanded Internetis. Kogu 18. aprillil toimunud Looduse Aasta Foto lõpuüritus oli samuti nähtav internetist ning lingi selle salvestuse juurde leiab ka kodulehelt.
Sellegipoolest – OÜ Looduskiri tähtsaim suhtlusvahend on jätkuvalt list. Listi kaudu levitab Looduse Omnibussi meeskond kõige rohkem informatsiooni. Jaotatud viieks alaliigiks: uudiste list, Tallinna list, Tartu list, Loodusõhtud Rahvusraamatukogus list, Fotovõistluse Looduse Aasta Foto uudistelist. Liikmeid Jaan Riisi sõnul umbes 11 000, natuke rohkem ka, koguneb kogu aeg juurde, kui internet toimib, siis pidevalt tuleb juurde, see on hea tulemus. (Intervjuu Jaan Riisiga 25.04.2010)
Looduse Omnibuss on kõigis tähtsamates suhtlusportaalides olemas, temast blogitakse, kuid mitte eriti palju. Võib-olla on blogikajastusi suhteliselt vähe, sest suurim osa omnibussiga reisijatest on siiski nooruslikud pensionärid? Nemad ei ole veel blogindusega eriti tuttavad. Oluline infoliikumiskanal on suust-suhu ja rahvapärimuse järgi. Head asja teatakse ja tahetakse uuesti kogeda. Jaan Riis on üks karismaatiline mees, kes suudab oma eestvedamisoskustega panna inimesed maailmast, inimestest ja loodusest hoopis teistmoodi mõtlema, vaatama ja nautima.
Milline on tema lugu trükimeedias – pilguheit Postimehe lehekülgedele
OÜ Looduskiri ja Looduse Omnibuss tegevuse kajastamist ja suhteid ajakirjandusega on selles töös käsitletud päevalehena ilmuva meediaväljaande Postimees põhjal, püüdes uurida selle organisatsiooni meediapoolset kajastust läbi tegutsemisajaloo.
OÜ Looduskiri on vaadeldud ajakirjandusväljaande põhjal olnud ise aktiivne enda tegevuse kajastaja. Kõigist oma tegemistest: ilmunud väljaanded, loodusõhtud, fotokonkursid ja väljasõidud, on avaldatud regulaarseid teateid ajalehe Postimees Online24 rubriigis “Firmateated”. Teated on koostatud klassikalise pressiteate vormis, sisaldades otsest uudist, korraldajaid ja sihtgruppe, toimumiskohta ja tegevuse sisu, toimumisaega ja tegevuse põhjendatust. Alati on neis teadetes ära nimetatud täpsed kohad, kuupäevad ja kellajad, mis annavad hea ettekujutuse toimuvast osalejatele ning samas ka meediale sündmuse märkamiseks ja selle kajastamiseks. Teate juures on väga täpsed ja mitmekülgsed kontaktandmed korraldajatest ja teate väljapanijatest, lisaks veel viidad ja lingid temaatikaga seonduva täiendava informatsiooni juurde. Sellise tegevus näitab, et avaliku meediaga suhtlemist pole jäetud juhuse hooleks, vaid tegutsetakse teadlikult enda esitlemisega. Vastutasuks ei ole ka meedia kitsi seda teadet levitamast. Ajalehe Postimees paberväljande rubriikides “Teated”, “Kuhu minna” ja “Uudised” ilmuvad regulaarsed ülevaated Looduse Omnibussi eelolevatest väljasõitudest, eelseisvatest loodusõhtutest Rahvusraamatukogus ja loodusfoto konkursi tingimustest/ tähtaegadest. Pole raske märgata, et need teated on pea sõna-sõnalt üle võetud online-versiooni firmauudiste rubriigist. Arvatavasti on ka korraldatud üritustest ilmunud artiklite juured juba varem väljaandes Postimees ilmunud ürituste ja tegemiste eelteadetes, mis on viinud ajakirjanikud käsitletavat teemat põhjalikumalt kajastama. Kindlasti on üheks meediakajastatuse põhjuseks aga ürituste regulaarsus ja inimeste massiline osalemine nendel, mis toodab ja taastoodab avalikku huvi ning sellele reageerivat ajakirjanduslikku aktiivsust.
Ise 1998. aastal meedia osana ehk kirjastamisega alustanud ettevõtet OÜ Looduskiri märgati üsna kohe ka professionaalse meedia poolt. Ajalehe Postimees meediaarvustuses kirjutab Viire Villandi meediaarvustuse rubriigis: Loodus ei tulnud ajakirjandusmaastikule suure reklaamikäraga. Autorkonnas kohtab paljusid tuntud loodusajakirjanikke: Tiit Kändler, Toomas Jüriado, Juhani Püttsepp, Fred Jüssi. Ilmselt seetõttu ongi ajakiri lugejale nauditav, seda enam, et oma lugude loomist paistavad autorid olema ise nautinud. On üks Looduse toimetuse töötajaidki eravestluses kinnitanud, et siin ei kehti päevalehtede spetsiifikast justkui paratamatult tulenev kirjutamata reegel: lühemalt, lõbusamalt, pealiskaudsemalt. (Villandi, 1998). Kohe algusest peale on siin ka välja toodud tänaseni kehtiv juhtlause: «Loodus on klubi,» deklareerisid tegijad oma ajakirja esimeses numbris (Villandi, 1998). Lahti seletamist leiab ajakirjaniku poolt kohe ka sellise klubi olemus: Loodusesse kui klubisse kuuluvad ühtaegu inimesed ja loomad, loodus- ja linnamaastikud, roheliste rattaretk ja loodusteaduslikud avastused (Villandi, 1998). Positiivsena toob ajakirjanik esile alustanud tegija soovi olla omanäoliseks, kuid mitte konkureerivaks loodusala väljaandeks ja püüab määratleda ka sihtgruppi kellele selline klubi võiks vajalikuks osutuda. Samas ei ole Loodus otsene konkurent Eesti Loodusele ega ürita selle aineala dubleerida. Loodus on tõepoolest klubiline ajakiri, mis pakub lugemist ka neile, kelle loodusehuvi piirdub vaid pühapäevamatkade või lähiümbruse, sh ka linnamaastiku igapäevase jälgimise-nautimisega (Villandi, 1998). Samasugune visuaalne kuvand sellisest klubist vaatab meile vastu lõkke ümber istuva seltskonna näol, kui avame Looduse Omnibussi kodulehekülje täna, üle 10 aasta hiljem. Ka sihtgrupp, mida ajakirjanik toona välja pakkus, sobib tänasega. Ainsa veidigi negatiivse varjundina selles ühes esimestest meediakajastustest märgib Villandi: Tõsi, tänapäevaseid kujundusmalle järgides jätab Loodus kohati diletantliku mulje, hoolimata arvestataval tasemel fotodest (Villandi, 1998).
Teist avalikkusele suurt huvi pakkunud tegevust- aasta loodusfoto konkurssi on meedia samuti aktiivselt kajastanud, loodusfotosid avaldanud ja selle populaarsust kasvatanud. Juhtlause –„Loodus on lugu“ on meedia poolt pakutud ja oskuslikult kasutusele võetud hilisem juhtlause, sest just sellise pealkirja all avaldab Postimees 04.04.2001 Looduse Aasta Foto kauni pildiseeria (Postimees, 2001). Konkursi korraldaja Jaan Riisi kirjeldab selle ürituse kasvu intervjuus ajalehele Postimees 2006. aastal järgmiselt: Kui esimesele «Looduse Aasta Foto» võistlusele 2001. aastal saatsid pilte 250 looduse pildistajat, pidasid ürituse eestvedajad Riisi väitel seda hiigeltulemuseks. Mullu aga kogunes töid 2500–3000 ja juba 450 autorilt. Seekord saatsid enam kui 600 autorit võistlusele 4500 tööd (Rajalo, 2006). 2010. aastal osales konkursil aga juba 11 000 fotot ja 1400 autorit. Selline massiline osalemine on teinud ettevõtmisest suurürituse, mis ületab igal juhul uudisekünnise. Ajakirjandus on seepärast kajastanud Looduse Aasta Foto konkurssi nii enne kui ka pärast selle toimumist, avaldanud intervjuusid konkursi korraldaja Jaan Riisi, žürii esimehe Rein Marani ning konkursi võitnud fotograafidega ning avaldanud nende pilte. Vaatamata esinduslikkusele on konkurss suudetud hoida avatuna kõigile huvilistele ehk „Klubile“ mis on loodus ja avatud kõigile, et jutustada lugu.
«Selle 11 000 seast on suur hulk selliseid, mille inimesed ilma enesekriitikata saadavad, siis on suur hulk tõesti tugevaid pilte ning esikohaväärilisi on vähemalt paarkümmend“ lausub 2010. aasta loodusfotovõistluse võitja (Filipov, 2010).
Kõige enam artiklitena kajastamist leidnud tegevusharu ajakirjanduses on tuntud Looduse Omnibussi nime all. Toimuvad väljasõidud loodusesse ja kultuuriüritustele. Omnibussi reise on korraldatud tallinlastele alates 2001. aastast ja väljumisega Tartust alates 2006. aastast. Looduse Omnibussi projekti käivitasid esmaspäevaste Rahvusraamatukogu loodusõhtute korraldajad ajakirjast Loodus. Bussid väljuvad laupäeviti ja pühapäeviti kell 9 Rahvusraamatukogu eest, ütles loodusõhtute korraldaja Jaan Riis. Nii annab esimesest reisist teada 2001. aasta oktoobrikuu Postimees oma siseuudiste rubriigis ja sealt alates on selles lehes imekspandava regulaarsusega kajastatud kõik Looduse omnibussi reisid ( Postimees 19.10.2001). Kahe aasta pärast tuleb sõite sageli sooritada juba mitme bussiga. Riisi sõnul võib Omnibussiga reisijad tinglikult kolme gruppi jaotada. «Omnibussil on kindel fänniklubi, kes püüab jõudumööda kõikidel reisidel kaasa teha,» rääkis Riis. «Järgmine grupp on aeg-ajal käijad, kes ka pärast pikka pausi ennast taas matkale kaasa sätivad.» Kolmandad on Riisi sõnul sellised inimesed, kes ütlevad, et on juba ammu mõelnud, et oleks tore sellist matka kaasa teha ja siis lõpuks otsustanud, et nüüd on õige aeg. Kohe on Omnibussil ka pakkuda uus võimalus uutele liitujatele –tehakse lühikesi õhtuseid reise varasemate paaripäevaste kõrval (Mõtus, 2003).
Lisaks varasemale juhtlausele- „Loodus on klubi“ on Looduse Omnibussi teiseks juhtlauseks saanud- „Loodus on lugu“. Selle loo jutustamiseks ongi ellu kutsutud loodusõhtud, mis arenesid loost rääkimisest edasi loos osalemiseks ehk loodusesse väljasõitudeks. Ka loodusõhtud Rahvusraamatukogus pole vaibunud, vaid on 2007. aastast alates internetis jälgitavad. Looduse Omnibussi matkakorraldaja Jaan Riisi sõnul tekkis tal mõte rahvaga mööda Eestit ringi sõitma hakata loodusõhtuid tehes. «Hakkas tekkima olukord, kus ma ise ei tundnud enam piisavalt Eestimaad ja kõige parem võimalus seda parandada on matkates. Buss ei vii rahvast lihtsalt metsa jalutama, vaid alati on kaasas ka mõni asjatundja, kes lugusid jutustab. See on meie üks olulisemaid ideesid, et lisaks lihtsalt looduses viibimisele räägib inimene, kes tunneb asja.» (Männiste, 2005).
Pea kõik ajalehes ilmunud artiklid on üles ehitatud intervjuudena Looduse Omnibussi hinge ja peakorraldaja Jaan Riisiga, kus tal lastakse küllaltki vabalt jutustada oma ettevõtmise lugu ja eesmärke. „Meie eesmärk on muuta looduses käimine ja looduse tundmaõppimine elulaadi loomulikuks osaks, nagu seda on teatris, kontsertidel ja kunstinäitustel käimine“.
„Meie retkedel on juhendajateks paiga ja teema parimad tundjad,” on kirjas Looduse Omnibussi veebilehel.“
„Miks ainult kuulata teisi loodushuvilisi ja vaadata ilusaid pilte? Võiks ju loodusõhtu kõrval olla ka võimalus ise loodusesse minna, puhkepäevadel bussiga linnast välja sõita.“
„See ei ole eesmärk, et mida rohkem rahvast, seda parem. Eesmärk on, et väljasõite oleks pidevalt. Et sõidugraafik oleks tihe.“ “Looduse Omnibuss” ei ole kinnine klubi, see on avatud ja kõik on teretulnud.“
Ka teised intervjueeritavad toetavad seda lugu: «Looduse Omnibuss on vägev ettevõtmine,» õhkas pühapäevast retke meenutades Toomas Jüriado. Kahju on tal ainult sellest, et Tartus ei ole teist Riisi – Jüriado hinnangul fenomenaalset meest, kes Omnibussi hinges hoiab ( Meier, 2006).
Ka vahel ettetulevate äparduste korral ei lähe ajakirjandus mööda Jaan Riisi arvamusest. Näiteks, kui Looduse Omnibussi kutsel Põhja-Eesti jugadega tutvunud poolsada tartlast jäid teel lagunenud bussi tõttu mootorivingu kätte ning jõudsid tagasi koju alles pooleks ööks vastu esmaspäeva, on reisikorraldaja leplik, kuigi tegemist oli koostööpartnerist tingitud äpardusega. Jaan Riis ütles, et palub kõigilt ebamugavusi kannatanud kundedelt vabandust ning tagab neile võimaluse tulla mõnele järgmisele reisile soodushinnaga. «Kokkuvõttes vastutan kõige eest mina,» sedastas Riis. «Kuid mina pole pädev hindama bussi tehnilist seisundit. Pean usaldama bussifirmat.» (Pau, 2008). Positiivne imago ja kajastus meedias aitab Looduse Omnibussil siluda tagasilööke kriitilistel hetkedel.
Kas kõik on ikka nii, nagu paistab – tajutud identiteet
Kuidas OÜ Looduskiri oma rida ajab ning pildil püsib? Küsisime Jaan Riisilt tema suhtekorralduslike saladuste kohta 25. aprillil vahetult enne Looduse Omnibussi väljasõitu Tsitresse ja metsakinno. Jaan rääkis, et tema ei plaani oma tegevust pikalt ette nagu reisibürood, mõtleb nädala keskel välja, kuhu minna ja kohe nädalavahetusel ka sõidab. Paljudel juhtudel on sellest ka kasu – näiteks eile ja täna olen kahe bussiga nii Tartust kui Tallinnast välja minemas. Tahtsime teada, kas midagi on algusaegadest saadik muutunud: Põhiline ongi selle asja idee, et on järjepidevus. Seega inimesed teavad infot oodata. Jaan Riis meenutas, et esialgu kutsus ta rahvast Vikerraadio ja teiste raadiojaamade abil, aga nüüd on põhiline list ja oma koduleht. Kõige rohkem huvitas meid, kuidas toimub info jagamine ehk meediatöö eriti kirjutavale ajakirjandusele ja raadiole, kuna meie grupi liikmetel oli kogemus, et see polegi nii lihtne. Küsisime, mis nõksud Jaan Riisil selleks on: Esimene nõks vast oli selles, et kui siin 1997. aasta lõpus olin ajakirja Loodus asutaja, sellest baasist on meediaga suhtlemine enamvähem selge- kuidas need asjad käivad. Ja see suhtlusringkond meediainimeste seas, kultuuriinimeste seas ja on tekkinud teatud huviliste ringkond kes käivad pidevalt erinevatel üritustel. Asja põhiidee on ikka järjepidevus. (Intervjuu Jaan Riisiga 25.04.2010)
Võrreldes oma miniuuringu tulemusi, leidsime, et OÜ Looduskiri ja Jaan Riis annavad enda kohta järgnevat infot:
-
Loodusajakirja asutaja;
-
Loodusõhtute korraldaja Rahvusraamatukogus;
-
Looduse Omnibuss alustas liikumist 2001. aasta oktoobris;
-
Looduse Aasta Foto korraldaja;
-
Kiired ja pikalt ette planeerimata reisid;
-
Üdini positiivne ja sõbralik loodushuviliste sõpruskond;
-
Järjepidev ettevõtmine;
-
Kiired ja informatiivsed info edastajad.
Ajakirjandus kajastab neid:
-
Soov olla omanäoline, kuid mitte konkureeriv;
-
Aktiivne enda tegevuse kajastaja;
-
Alati positiivne;
-
Huvitavad ettevõtmised – Looduse Omnibuss, Looduse Aasta foto, loodusõhtud rahvusraamatukogus;
-
Avaliku meediaga suhtlemist pole jäetud juhuse hooleks, vaid tegutsetakse teadlikult enda esitlemisega;
-
Kõige enam artiklitena kajastamist leidnud tegevusharu ajakirjanduses on Looduse Omnibuss;
-
Negatiivseks vahel lagunevad bussid;
-
Pea kõik ajalehes ilmunud artiklid on üles ehitatud intervjuudena;
-
Looduse Omnibuss on vägev ettevõtmine.
Internet kajastab neid:
-
Kõik grupiga liitunud inimesed on reisidega rahul ja külastavad pidevalt uuesti;
-
Looduse Omnibuss koondab inimesi, kellele on kallid looduslähedane mõtlemine, loodussäästlikud eluviisid, lõputu avastamiserõõm;
-
Külastatakse kõikvõimalikke loodusobjekte nii Eestis kui lähiriikides;
-
Väikesed äpardused ja hilinemised ei häiri meeldivaid reise;
-
Igale probleemile (peamiselt lagunevale bussile) leidub lahendus justkui võluväel;
-
Info pidev ja kiire uuenemine kodulehel.
Soovitusi
Raske on anda nõu toimiva süsteemi puhul, kuid midagi tahaks ikka soovitada. Võimalus oleks ju veel kasutada Twitter’it, Flickr’it, Youtube’i võimalused on samuti suuremad kui praegu leida olev, Wikipedia… Mõju võiks olla suurem loodusõhtute ja eelkõige fotovõistluste sihtgrupi puhul. Ainult et kas see ka Omnibussi sihtgruppide kasutatav sotsiaalne meedia on? Ja kui juba praegu reisitakse mõnikord mitme bussiga, siis kas ongi vaja rahvahulka retkedel veelgi suuremaks ajada? Ülisuurte gruppide korral on raske kuulata retkejuhte, kes räägivad “looduse lugu”, samuti võib mõnel puhul olla oht, et liiga suur inimmass kahjustab sihtkoha loodust. Meenutades, et looduskaitse ja koha lugu on Omnibussi sõitude puhul esmatähtis, siis tuleks siinkohal pikk mõttepaus ette võtta. Kus on see piir, mille puhul tuleb hakata hoopis reklaami vähendama? Meie sellele küsimusele õnneks vastama ei pea.
Kokkuvõte
Analüüsides eeltoodu põhjal tegelikku identiteeti (omandusvorm, tegevusala, struktuur, tooted, majandusedukus, väärtushinnangud) ja kommunikeeritud identiteeti (see, kuidas organisatsioon end väljapoole tutvustab – koduleht, jms), tajutud identiteeti ehk kuidas tekib avalik imago ja soovitud identiteeti ehk liidri – Jaan Riisi – visiooni, jõudis meie usin töögrupp järeldusele, et Jaan Riis ja OÜ Looduskiri on kenasti hakkama saanud organisatsioonikommunikatsiooni esimese ülesandega – sõnastada soovitud organisatsiooni identiteet ning läbi kommunikatsiooni see imagoks transleerida (Dolphin, 2001). Lähtudes samas allikas leiduvast väitest, et olulisem on brändiidentiteet kui organisatsiooniidentiteet, saame märkida, et ka siin on “tabatud kümnesse” või selle lähedale. Positiivne imago saadab kogu OÜ Looduskiri tegevust. Sealjuures OÜ Looduskiri on organisatsioonina (nimena) ehk vähetuntud, kuid selle ettevõtmised on tuntud-teatud üle Eesti. Iga ettevõtmine on igaühele avatud, nii kultuurilist kui looduskeskkonda arvestav. Liiider Jaan Riis hoolib inimestest, kes tema ettevõtmistes osalevad ning osalejad hoolivad temast samamoodi. Looduse Omnibuss on muutunud brändiks, mida tuntakse ja mis reklaamib ennast juba ise. Arvatavasti ei tea paljud Looduse Omnibussiga sõitjad, et seda korraldab OÜ Looduskiri. Kindlasti teab iga vähemalt korra sõidul osalenu Jaan Riisi ning sagedasemad sõitjad tunnevad juba ka eri paikade retkejuhte. Ometi tullakse uuesti ka juba tuttavatele radadele. Kõige agaram pere on osalenud Omnibussi retkedel üle 200 korra!
Eesti suurim fotoüritus Looduse Aasta Foto – sama lugu. Jahti Tantsivatele Huntidele peavad igal aastal kõrvuti harrastuspildistajatega Eesti tippfotograafid. Tipptegijaid osalema ei meelita mitte materiaalsed auhinnad, vaid pigem soov “olla pildil”. See on üritus, mis pakub fotopisikuga nakatunutele kõneainet mitu kuud enne ja pärast kulminatsiooni ehk lõpuürituse toimumist.
Organisatsiooni eesmärkide täitmine sõltub oluliselt sellest kuivõrd kattuvad tema väärtused ja nendel rajanevad tegevused sihtgruppides ja ühiskonnas oluliseks peetavate väärtustega. Väärtused OÜ Looduskiri tegevuses nagu keskkonnasäästlikus, ühistegemine ja erinevuste arvestamine on kindlasti samasuunalised ühiskonna üldiste väärtustega ja aidanud seepärast leida toetust ja kaasalöömist paljude ühiskonnaliikmete poolt.
Jaan Riis sai 2005. aastal Aasta keskkonnateo preemia Looduse Omnibussi ja loodusõhtute korraldamise eest ning 2008. aastal EV Presidendilt Valgetähe IV järgu ordeni looduskaitse edendajana. Tema tegemisi on proovitud kopeerida, aga see pole kuigivõrd õnnestunud. Arvatavasti on üheks põhjuseks see, et Jaan teeb seda, mida ta ise tahab, ta teeb seda eelkõige iseendale ja neile, kes tunnevad huvi samade asjade vastu. Ta ajab oma rida pühendunult. Tema tegevus ei ole sealjuures suunatud kasu saamisele. Ja teistel üritajatel on tõenäoliselt puudunud see üüratu vabatahtlik toetusgrupp – Jaani tutvusringkond tundub olevat piiritu ning sealt on raske, kui mitte võimatu leida inimest, kes suudaks tema ettepanekutest keelduda. Kasutades Fred Jüssi sõnu: “Ja keegi, kurat, ei ütle talle ära ka! Kui ta palub esinejaid loodusõhtutele või looduse omnibussi retkedele.” (Püve, 2005). Küllap ta siis ajab lihtsalt nii õiget asja. Ja kui Jaan Riis ütles meile oma intervjuus, et sõpradeta oleks ta “mitte keegi”, siis julgeme arvata, et Eestimaa oleks Jaan (öko)Riisita ja tema ettevõtmisteta ka oluliselt vaesem. Seda tööd koostades saime meiegi üht-teist juurde. See andis meile eeskuju, kuidas kaasata organisatsiooniväliseid jõude oma tegevuse kajastamisse, korraldamisse ja läbiviimisse ning kuidas korraldatud avalikud suhted aitavad tegevust laiendada, mitmekesistada, täiustada säilitades oma imagot ja lugu. Jätsime meelde, et edukuse aluseks on järjepidevus ja regulaarsus. Ja Omnibussi sõprade hulk meie töögrupis neljakordistus.
Kasutatud allikad
Dolphin, R.R (2001). Korporatiivne identiteet.
Filipov, M. 2010, Musträstas tõi Mats Kangurile fotokonkursil esikoha. http://www.ilmajaam.ee/?id=251697&redir (23.04.2010)
Kotov, K. (2005). Identiteedid ja enesekirjeldus. Estonian Social Science Online.
Meier J. (2006). Looduse Omnibuss veab matkama. http://tartu.postimees.ee/080906/tartu_postimees/216999.php (12.04.2010)
Mõttus K. (2003). Omnibuss kogub reisijaid olenevalt hooajast ja sihtpunktist .
http://vana.www.postimees.ee/index.html?number=919&op=lugu&id=99656 ( 26.04.2010)
Männiste A. (2005). Buss viib loodusteadmiste juurde. http://www.postimees.ee/010306/lisad/suvi/174468.php ( 12.04.2010)
Past, A. (2007). Mainekujundus ettevõtluses ja poliitikas. Tallinn. Äripäeva Kirjastus.
Pau M. (2008). Loodusretk muutus venivaks vingureisiks. http://tartu.postimees.ee/010408/tartu_postimees/uudised/320920.php (06.04.2010)
Postimees 04.04.2001. Loodus on lugu.
http://vana.www.postimees.ee/index.html?number=919&op=lugu&id=16165
( 26.04.2010)
Postimees 19.10.2001, Ajakirja Loodus buss viib tallinlased loodusesse http://vana.www.postimees.ee/index.html?number=919&op=lugu&id=36367
( 26.04.2010)
Püve, B.(2005). Mees, kes pani loodusarmastusele rattad alla. Eesti Ekspress, 7.12.2005
Rajalo P. (2006), Aasta parim loodusfoto kujutab kiilipaari. http://www.postimees.ee/250406/esileht/siseuudised/199139.php (12.04.2010)
Villandi V. (1998), Aimeajakirjandus põimub sotsiaalprobleemidega. Meediaarvustus – ajakiri Loodus 5/1998 http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/12/19/tana.htmXesimene ( 09.04 2010)
Meie töögrupi telefoni-intervjuu Jaan Riisiga 25.aprillil 2010.
